Mida peaksid teadma madala kalorsusega dieetidest ning miks need lõppevad tihtipeale nn „ söömispidustustega“?

Iga inimene soovib olla terve seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning tunda ennast oma kehas enesekindlalt. Nüüdisaja ühiskonnas peame tõdema, et aina enam puutume kokku erinevate dieetidega ning sooviga olla füüsiliselt heas vormis. Elame ajastul, kus aina enam süveneb mugav elustiil ning igapäevane liikumine jääb tahaplaanile ning ühel hetkel võime avastada, et ootamatult oleme kogunud soovimatud lisakilod.

„ Kiirelt vormi“ loosungid ning 3 kuuga vormi on ahvatlevad pakkumised ning kutsuvad inimesi osa võtma küllaltki äärmuslikest dieetidest.

Miks need dieedid ja kiirelt vormi toiduplaanid lõppevad nn „ kääridega“?

Miks dieedi lõppedes „kukutakse sööma“ ning avastatakse hiljem, et ollakse veel kaugemal tervislikust heaolust kui varem?

Seekordses postituses räägime lähemalt hormoonidest mis kontrollivad MEIE ISU

  • Aju seratoniinitase on söömiskäitumise peamine mõjutaja

 Seratoniini toodetakse aminohappest trüptofaan ning kui seratoniini tootmise eelaine menüüst puudub suureneb selle tagajärjel söögiisu, mis põhjustab suurenenud süsivesikute tarbimise.

Madal seratoniinitase annab tugeva näljasignaali, eriti suurenb isu maiustuste järgi.

Trüptofaani ja seratoniini tase langevad ka siis, kui inimene peab ranget dieeti. Selle nappuse tulemusena saadetakse ajust välja signaalid, mis annavad meile tugeva näljaaistingu.

Seratoniin on hormoon, mis tekitab täiskõhu tunde ja lõdvestab, melatoniin, mis omakorda seratoniinist moodustatakse, hõlbustab magama jäämist ning kontrollib und. Mõlemad hormoonid nii seratoniin kui ka melatoniin , moodustatkse trüptofaanist. Tasaakaalustatud toitumine kindlustab selle, et saame piisaval hulgal trüptofaani.

Trüptofaani puhul on tegu aminohappega, mida sisaldavad valgud. Tarbides valgurikast toitu nagu näiteks liha ei pääse see aminohape ajju, sest trüptofaan peab hakkama konkureerima koos teiste aminohapetega. Selleks, et tagada parem omastamine tasuks pilk heita hoopis süsivesikute rikkamale toidule, milles leiduvatest valkudest kombinatsioonis B-grupi vitamiinidega tagatakse seratoniini tootmine.

Pidev näljareziimil olemine toob kaasa „isu suurendavate“ hormoonide tootmise

Olulist tähtsust isu kontrollimisel omavad ka leptiin ja greliin.

Leptiin on hormoon, mis on pärit peamiselt raskvoest , aga seda toodetakse vähesel määral ka muudes organites.

Leptiin reguleerib rasva ladestumist organismis, kontrollib energia saamist ning selle kulutamist.

Leptiin on seotud peamiselt pikemaajalise energiatasakaalu reguleerimisega. See hormoon edastab ajule informatsiooni millised on meie organismi energiavarud.

Leptiin vabastatakse verre siis, kui organismis on piisav energiavaru . Selle tulemusena saab „ ISU TÄIS“

Greliin on aga hormoon, mida toodab meie magu ning, mis vajaduse korral suurendab meie söögiisu.

Greliinitase on mitmeid kordi kõrgem, kui jälgitakse madala kaloraaziga dieeti. See hormoon tekitab söögiisu ja näljatunde ning viib meid pärast dieeti nn „söömasööstudeni“. Kalorsuse piiramine mõjutab greliinitaseme tõusu, mille tulemusena suureneb ka söögiisu.

  • Pidev näljatunne viib leptiini taseme langusele ning greliinitaseme tõusule, mis suurendavad meie isu.
  • Kehakaalu reguleerimine ja söögiisu on seotud keeruliste protsessidega meie organismis, milles osalevad mitmed hormoonid.
  • Kehakaalu lagetamiseks ja selle hoidmiseks on oluline tasakaalustatud toitumine, mille puhul energiadefitsiit ei ületa 10 % päevasest kaloraazist.

Tervisliku heaolu saavutamine tähendab jätkustuusliku lähenemist, mis hõlmab endast täisväärtusliku ning tasakaalustatud toitumist.

Olge terved 

Teie Personaaltreener

Liina

Kirjuta kommentaar