Rasvhapped ning nende keemiline struktuur

Tervisliku toitumisega temaatikaga puutume me peaaegu igapäevaselt kokku ning tihtipeale loeme ning kuuleme erinevaid arutelusid monoküllastamata, polüküllastumata ning küllastunud rasvadest. Kuid kas me teame ka,miks mingisugust rasvhapet just nii nimetatakse ning kuidas on rasvade keemiline struktuur seotud nende temperatuuritaluvusega?

 

Sellised märgistused nagu küllastunud, monoküllastumata, ja polüküllastumata rasvad on seotud rasvhapete keemilise struktuuriga.

 

Rasvad on pikad süsinikaatomite ahelad, mis on omavahel kokku ühendatud. Nendel süsinikaatomitel on täiendavad kohad, kuhu võivad kinnituda ka teised aatomid. Nendeks teisteks aatomiteks on vesinikuaatomid. Kui kõik täitmiseks võimalikud kohad hõivatakse vesinikuaatomite poolt nimetataksegi rasva küllastunuks.

Juhul kui kaks või rohkem süsinikuaatomit rasvamolekulis kahekordistavad oma sidet teineteisega (moodustavad kaksiksideme) võetakse vesinikult koht. Neid rasvu nimetatakse küllastumata rasvadeks, sest need ei sisalda maksimaalsel hulgal vesinikku, nagu see oleks siis, kui ei moodustataks kaksiksidet.

Kui rasva molekulis on ainult üks kaksikside, nimetatakse seda monoküllastamata rasvaks- mono ehk üks. Kahe või enama kaksiksideme korral nimetatakse rasva polüküllastamata rasvhappeks – polü ehk palju.

Küllastunud rasvad on palju stabiilsemad kui küllastumata. Kaksiksidemed muudavad rasvad vastuvõtlikumaks kuumuse, valguse ja õhu toimel tekkivatele keemilistele muutustele. Vastavalt rasvade nn tundlikuse astmele on mõned rasvad ja õlid paremad praadimiseks (nt kookoserasv) ning teised sobilikumad valmistoitudele lisamiseks (nt oliiviõli).

 

Teie personaaltreener

Liina

 

 

Kirjuta kommentaar